Episode
16.09.26 Finantsuudised fookuses. Eesti majandus rühib taas ülesmäge, kuid riigivõlg ja tehisaru sunnivad mänguplaani muutma
- Podcast
- Äripäeva raadio
- Published
- Sep 16, 2026
- Duration seconds
- 2804
- Processing state
not_requested
Actions
POST https://stenobird.com/v1/public/podcasts/rip-eva-raadio-1064990/episodes/16-09-26-finantsuudised-fookuses-eesti-majandus-r-hib-taas-lesm-ge-kuid-riigiv-lg-ja-tehisaru-sunnivad-m-nguplaani-muutma/transcription-requests
Idempotently request low-priority transcript generation for this episode.GET https://stenobird.com/podcast/rip-eva-raadio-1064990/16-09-26-finantsuudised-fookuses-eesti-majandus-r-hib-taas-lesm-ge-kuid-riigiv-lg-ja-tehisaru-sunnivad-m-nguplaani-muutma.md
Read the agent-friendly Markdown representation of this episode resource.
Summary
Eesti majandus näitab taas kasvumärke, kuid taastumist ei saa kirjutada ainult meie enda tubliduse arvele, leidsid asjatundjad Äripäeva raadios. Äripäeva raadiosaates “Finantsuudised fookuses” rääkisid Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juht Rasmus Kattai ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller, et majanduse kasvuhoog tuleb nii tugevamatelt välisturgudelt kui ka riigi kulutustest. Samal ajal sõltub järgmine kasvufaas sellest, kas ettevõtted suudavad investeerida, tootlikkust kasvatada ja tehisintellekti päriselt tööle panna. Rasmus Kattai sõnul oleme pärast keerulisi aastaid liikumas tagasi pikemaajalisele kasvutrajektoorile. Olavi Miller märgib aga, et osa Eesti paremast käekäigust tuleb sellest, et Soomel, Rootsil ja Leedul läheb paremini. See tõstatab küsimuse, kui palju peegeldab praegune kasv Eesti enda tugevnenud konkurentsivõimet. Äripäeva raadiosaates arutati põhjalikult ka riigivõla kiiret kasvu. Kattai sõnul muutub probleem teravamaks iga järgmise kriisiga, sest majanduse toetamiseks tuleb taas laenata. Samal ajal võib osa kaitsekuludest kujuneda Eesti jaoks võimaluseks, kui raha ei lähe üksnes imporditud varustusele, vaid aitab arendada droone, autonoomseid süsteeme, sensoreid ja muud ekspordivõimelist kaitsetehnoloogiat. Saate üheks keskseks teemaks kujunes tehisintellekt. Kattai hinnangul võib AI-d võrrelda uue tiigrihüppega, kuid üksnes tööriistade kasutuselevõtust ei piisa. Ettevõtted peavad muutma protsesse, juhtimist ja töökorraldust ning arvestama, et enne tootlikkuse kasvu võib tehisintellekti kasutuselevõtt nõuda märkimisväärseid investeeringuid ja ajutiselt isegi tulemust halvendada. Juttu tuli ka tööturu muutumisest. Platvormitöö ei tähenda enam ainult kullereid ja sõidujagajaid: uuringu järgi teeb 46% küsitletud platvormi…